Väiksemad kohtuvaidlused

1 Väiksemate kohtuvaidluste menetluse olemasolu

Poola õiguses on ette nähtud „lihtsustatud menetlus“. Seda reguleeritakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 505 lõigetega 1–14.

Lihtsustused, mille eesmärk on kiirendada menetlusi, seisnevad tõendite kogumise ja apellatsioonimenetluste ühtlustamises ja optimeerimises, kiirendades kohtumenetlusi ja muutes need vähem ametlikuks, samuti rangemate vorminõuete kehtestamises pooltele tagamaks, et pooled peavad kinni eri menetlusetappide tegemiseks ette nähtud tähtaegadest.

Poola tsiviilkohtumenetluse seadustik hõlmab ka Euroopa väiksemate nõuete menetlust. See menetlus kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate nõuete menetlus, et ühtlustada ja lihtsustada menetlusi tsiviil- ja kaubandusasjades. Määrust kohaldatakse kõikides ELi liikmesriikides, välja arvatud Taanis. Määrus võeti Poola õigusesse üle tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 505 lõigetega 21–27a.

1.1 Menetluse kohaldamisala, künnishind

Lihtsustatud menetlust kohaldatakse järgmistel juhtudel, mis kuuluvad rajoonikohtute (sądy rejonowe) pädevusse:

lepingutel põhinevad nõuded (kui nõude väärtus ei ületa 20 000 Poola zlotti), ja garantiiga seotud nõuded või kvaliteedigarantiiga seotud nõuded või tarbekaupade tarbijalemüügi lepingule mittevastavusega seotud nõuded, kui lepingu eseme väärtus ei ületa nimetatud summat;
eluruumi üürimise tasudega ja üürnike makstavate tasudega ning elamukooperatiivile kuuluva eluruumi kasutustasudega seotud nõuded olenemata nõude summast.

Poola kõrgeima kohtu (Sąd Najwyższy) praktika kohaselt tuleb kohustuste rikkumise või puuduliku täitmisega seotud nõuded lahendada lihtsustatud menetluses, kui nõude väärtus ei ületa 20 000 Poola zlotti. Kui hageja esitab väiksema kui 20 000 Poola zloti suuruse nõude, mis moodustab juba rohkem kui 20 000 Poola zloti ulatuses rahuldatud nõude ülejäänud osa, lahendatakse ka see nõue lihtsustatud menetluses. „Lepingutel põhinev“ tähendab, et nõudeid, mis tulenevad õigusvastasest teost, alusetust rikastumisest ja vara omandiõigusest, kaasomandist või ühistest õigustest või muudest omandiõigustest, mille omandamise ja teostamisega kaasneb maksekohustus, ei saa lahendada lihtsustatud menetluses. Samuti ei saa lihtsustatud menetluses lahendada nõudeid, mis ei tulene mitte lepingutest, vaid õigustoimingutest: ühepoolsed õigustoimingud, käsundita asjaajamine, pärandi sundosa (legitima portio) ja haldusotsustest või otseselt õigusnormidest tulenevad kohustused.

Lihtsustatud menetlust võidakse kasutada kohtuasjades, mis puudutavad füüsilisi ja juriidilisi isikuid või ettevõtteid, töötajaid ja tööandjaid. Menetluse kasutamine ei ole piiratud teatavat liiki üksustega. See tähendab, et töötajatega seotud või majandusküsimusi võib samuti lahendada lihtsustatud menetluses.

Euroopa väiksemate nõuete menetlus kuulub vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud territoriaalsele kohtualluvusele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 16 koostoimes seadustiku artikliga 17 ja artikli 505 lõikega 22) rajoonikohtute ja regionaalsete kohtute (sądy okręgowe) pädevusse. Sellistel juhtudel võivad kohtuametnikud anda määrusi.

Kooskõlas eespool nimetatud määrusega on väiksemad nõuded tsiviil- ja kaubandusasjades (sh tarbijaküsimustes) esitatud nõuded ja kohtuasjad, mille korral nõude väärtus ilma intresside ja kuludeta ei ületa 5000 eurot (ajal, mil pädev kohus nõudevormi vastu võtab).

1.2 Menetluse kohaldamine

Artikli 505 lõike 3 kohaselt saab igas lihtsustatud menetluses menetleda ainult ühte nõuet. Mitu nõuet saab liita üheks nõudeks ainult juhul, kui need tulenevad samast lepingust või sama liiki lepingutest. Kui mitu nõuet on liidetud üheks nõudeks seadusevastaselt, teeb kohtu eesistuja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 130 lõikele 1 korralduse nõue tagasi lükata, juhul kui vorminõuete rikkumist ei ole edukalt kõrvaldatud. Kui hageja taotleb nõude osalist rahuldamist, lahendatakse asi lihtsustatud menetluses juhul, kui seda menetlust saaks kohaldada hageja esitatud asjaoludest tulenevale tervele nõudele. Lihtsustatud menetluses nõudeid muuta ei saa. Vastunõude esitamine ja tasaarvestus on lubatud, kui nõude suhtes saab kohaldada lihtsustatud menetlust. Esmane ja teisene menetlusse astumine, kolmandate isikute märkused ja menetluspoole muutmine ei ole lubatud.

Kohtuvaidlus lahendatakse lihtsustatud menetluses olenemata poolte soovist, mis tähendab, et see menetlus on kohustuslik.

1.3 Vormid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (artikli 125 punkti 2) kohaselt tuleb kõik lihtsustatud menetluses esitatavad menetlusdokumendid, sh nõue, kostja vastus, tagaseljaotsuse tühistamise taotlus ja menetlusdokumendid, mis sisaldavad tõendeid, esitada ametlikul vormil.

Ametlikud vormid on kättesaadavad omavalitsustes, kohtu kantseleis ja justiitsministeeriumi veebisaidil. Nõutud vormi kasutamata jätmine on vorminõuete rikkumine.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätetes (artikli 130 lõige 1) on ette nähtud, et kui menetlusdokument, mis oleks tulnud esitada ametlikul vormil, on esitatud muul kujul või seda ei ole võimalik läbi vaadata, sest muud vorminõuded on täitmata, palub kohtu eesistuja poolelt puudused ühe nädala jooksul kõrvaldada ja saadab menetlusdokumendi sellele poolele. Puuduste kõrvaldamise teates tuleks täpsustada, millised puudused menetlusdokumentides esinevad. Kui pool puudusi tähtaja jooksul ei kõrvalda ja esitab puudustega menetlusdokumendid uuesti, teeb kohtu eesistuja korralduse menetlusdokumendid tagastada.

Euroopa väiksemate nõuete menetluses kasutatakse nelja tüüpvormi, mis on lisatud eelnimetatud määrusele eraldi lisadena. Need vormid on

nõudevorm;
taotlus, milles kohus palub nõudevormi täiendada ja/või parandada;
vastuse vorm;
kinnitus Euroopa väiksemate nõuete menetluse raames tehtud kohtuotsuste kohta.

1.4 Õigusabi

Lihtsustatud menetluses kehtib tõendite koondamise põhimõte. Kohus ei võta arvesse poolte kinnitusi ja väiteid ning tõendite taotlusi, mis on esitatud pärast nõude, vastunõude või tagaseljaotsuse tühistamise taotluse esitamist või pärast esimese kohtuistungi lõppu (välistamise süsteem), v.a juhul, kui pool tõendab, et neid ei saanud või ei olnud vaja varem esitada (kohtuniku äranägemisel). Selline kord on tingitud lihtsustatud menetluse kiirusest. Kui kohus leiab, et nõude summat on võimatu või väga raske lõplikult tõendada, võib ta oma äranägemisel ja pärast kõikide asjaolude kaalumist nimetada kohtuotsuses asjakohase summa. Kohtuasja läbivaatamisel võib kohus eirata lihtsustatud menetluse eeskirju, kui see võib aidata kaasa vaidluse tõhusamale lahendamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 505 lõike 1 punkt 3). Kui nõude põhjendatuse ja suuruse kindlaksmääramiseks on vaja eriteadmisi, võib kohus omal äranägemisel korraldada sõltumatu hindamise, võttes arvesse kõiki juhtumi asjaolusid, või küsida eksperdiarvamust. Eksperdiarvamust ei küsita, kui arvamuse eeldatav maksumus ületab nõude väärtuse, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud konkreetsete asjaoludega. Asjaolu, et tunnistaja on andnud ütlusi, ei takista teda eksperdina küsitlemast, sealhulgas seoses asjaoludega, mille kohta ta on ütlusi andnud, isegi kui tunnistaja on juba koostanud arvamuse muu üksuse kui kohtu taotlusel (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 507 lõige 7).

1.5 Tõendite kogumise eeskirjad

Kui nõude põhjendatuse ja suuruse kindlaksmääramiseks on vaja eriteadmisi, võib kohus omal äranägemisel korraldada sõltumatu hindamise, võttes arvesse kõiki juhtumi asjaolusid, või küsida eksperdiarvamust. Eksperdiarvamust ei küsita, kui arvamuse eeldatav maksumus ületab nõude väärtuse, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud konkreetsete asjaoludega. Asjaolu, et tunnistaja on andnud ütlusi, ei takista teda eksperdina küsitlemast, sealhulgas seoses asjaoludega, mille kohta ta on ütlusi andnud, isegi kui tunnistaja on juba koostanud arvamuse muu üksuse kui kohtu taotlusel (kriminaalmenetluse seadustiku artikli 507 lõige 7).

1.6 Kirjalik menetlus

Tavaliselt on lihtsustatud menetlus kirjalik menetlus. Enamik poolte taotlusi tuleks esitada ametlikul erivormil. Lihtsustatud menetluses võib taotlusi siiski esitada ka suuliselt. Pool, kes osaleb kohtuistungil, kus tehakse kohtuotsus, võib loobuda edasikaebamise õigusest, esitades vastava avalduse pärast kohtuotsuse tegemist. Kui kõik õigustatud pooled loobuvad edasikaebamise õigusest, muutub kohtuotsus lõplikuks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 505 lõike 8 punkt 3).

Euroopa väiksemate nõuete menetlus on kirjalik menetlus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 125 punkt 2 koostoimes artikli 505 lõikega 21).

1.7 Kohtuotsuse sisu

Kohtuasja läbivaatamisel võib kohus eirata lihtsustatud menetluse eeskirju, kui see võib aidata kaasa vaidluse tõhusamale lahendamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 505 lõike 7 tuleb kohtuistungil teha otsus, mida ei saa edasi kaevata.

1.8 Kulude hüvitamine

Nagu tavamenetluses, peab hageja ka lihtsustatud menetluses maksma nõude esitamise eest lõivu. Lihtsustatud menetluse korral põhinevad nõuete esitamise lõive käsitlevad eeskirjad 28. juuli 2005. aasta kohtulõivude seaduses (tsiviilasjad) sätestatud üldpõhimõtetel.

Lihtsustatud menetluses jagatakse kohtukulud poolte vahel vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 98–110 sätestatud üldeeskirjadele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 98 kohaselt peab kohtuvaidluse kaotanud pool hüvitama teise poole taotlusel teise poole õiguste tagamise ja kaitsega seotud kulud. Kohus mõistab kohtukulud välja igas kohtumenetlust lõpetavas kohtuotsuses.

1.9 Edasikaebamise võimalus

Määruse kohaselt tehtud kohtuotsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse (sąd apelacyjny). Kui otsuse tegi rajoonikohus, esitatakse apellatsioonkaebus selle kohtu kaudu regionaalsele kohtule ning kui otsuse tegi regionaalne kohus, esitatakse apellatsioonkaebus selle kohtu kaudu apellatsioonikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 367 ja 369 koostoimes artikli 505 lõikega 26 ja artikli 505 lõikega 27).

Kui määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, teeb kohus tagaseljaotsuse. Kostja võib tagaseljaotsuse edasi kaevata selle otsuse teinud kohtusse. Kui kohtuasja tulemus on ebasoodne, võib hageja selle edasi kaevata vastavalt üldeeskirjadele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 339 punkt 1, artikkel 342 ja artikli 344 punkt 1).